Demonstratiivne näkku sülitamine keeleseadusele ainult venekeelse reklaamiga valimisbussil, vene kooli reformimise takistamine ja katsed tuua Eesti poliitikasse Öise vahtkonna taustaga radikaale ei ole enam ainult Keskerakonnaga seotud märksõnad. Uues postsavisaarlikus reaalsuses tegeleb nende teemadega innukalt EKRE.
Nn rahvuskonservatiivide flirt umbkeelsete riigivastastega tundub ebaloogiline, kuid ainult esmapilgul. Tegelikult on see meie jaoks veel uus reaalsus teistes Euroopa Liidu riikides juba ammu läbi proovitud stsenaarium. Kremlimeelsete sõnumitega paistavad silma Alternative für Deutschland Saksamaal, Prantsuse Rahvusrinne ja teised parempopulistlikud erakonnad.
Küll pole meie jaoks uus kahtlase taustaga tegelaste poliitikasse toomine, kus nad hakkavad moskvameelset juttu ajama. Savisaar on omal ajal täiesti eikuskilt toonud nii Yana Toomi kui Mihhail Kõlvarti. Või kuidas Kõlvarti kirev minevik printsipiaalselt erineb Helme uuest sõbra, „MTÜ Eesti vanemate” juhi Sergei Tõdõjakovi omast? Uus värske abilinnapea kandidaat nagu varrukast võtta. Ainult „võbiraj EKRE!”
Ma ei hakka siin uuesti lahkama seoseid, kus ja kelle poolt need organisatsioonid on loodud, millistes infooperatsioonides osalevad ning mis on nende roll seal. Lauri Hussar juba kirjutas sellest väga detailselt (EPL 17.09).
Savisaarelik stsenaarium seekord ei õnnestu
Tahan kirjutada hoopis muust. Minu meelest, vana hea ja mitu korda läbiproovitud savisaarelik stsenaarium seekord ei lähe läbi, sest ühiskond on muutunud.
Jah, EKRE annab palju raha selleks, et anda Narvas välja provokatiivse sisuga venekeelset ajalehe „Vzgljad“. Mart Helme kordab selles, et pronksiööl tulid tänavale tavalised Eesti elanikud, kes soovisid oma seisukohti kaitsta.
Jah, värsked EKRE liikmed korraldavad Narva punaarmee poolt „vabastamise“ aastapäeva puhul avalikke üritusi ning jagavad georgi linte.
Jah, Narvas vurab uhkelt ringi EKRE reklaamiga valimisbuss, mille külgedel on ainult venekeelsed sõnumid, nagu Narva oleks taas okupeeritud.
Aga see kõik enam ei tööta, sest praegu on aasta 2021, mitte 2007. Narva elanikud tahavad olla osa Eesti riigist, sest nad näevad, et see riik ei ole nende suhtes vaenulikult meelestatud. Narvas üles kasvanud noored on valdavas enamuses võimelised eesti keeles suhtlema (erand on EKRE esindajad, sinna läksid mitte kõige teravamad pliiatsid).
Mina tean täpselt mis olukord praegu Narvas on, sest ma käin regulaarselt Tartu Ülikooli Narva kolledžis loenguid pidamas. See on Eesti linn ja seal on täna võimalik igal pool eesti keelega hakkama saada (kui te just EKRE valimisüritustele ei lähe).
Ma olen väga optimistlikult meelestatud ja veendunud, et vanad populistlikud valimistrikid ei ole seal enam edukad. Mitte umbkeelsed rahvuskonservatiivid ei pääse volikokku, vaid parima valimistulemuse teeb Narvas nagu eelmine kordki Katri Raik, kes on aastaid olnud hoopis eesti keele, meele ja komberuumi maaletooja.
Värsked kommentaarid