Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda suulise hoiatusega.

Väärteomenetlust ei saa alustamata jätta, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule.

Isegi kui kohtuväline menetleja (näiteks politsei) karistab isikut, võib kohus siiski lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud, tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Selle regulatsiooni eesmärgiks on välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas.

Otstarbekuse kriteeriume seadus ei täpsusta, kuid Riigikohus on märkinud, et konkreetses asjas tehtav otsustus isiku karistamise vajalikkuse kohta sõltub muu hulgas teo tehioludest, isiku süüst, teda iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest.