Praktikas võib tekkida küsimus kas nõustuda või mitte kiirmenetlusega väärteoasjas.
Oluline on teada, et ilma menetlusaluse isiku nõusolekuta kiirmenetlust ei kohaldata. Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged.
Kiirmenetluse peamine erinevus üldmenetlusest on selles, et väärteoprotokolli ei koostata, õigusvastane tegu fikseeritakse kohapeal ning karistusotsus tehakse viivitamatult.
Ka kiirmenetluse puhul on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, mida protokollitakse reeglina kiirmenetluse otsuse plangil. Nendel ütlustel on väga oluline tähendus eriti siis, kui te otsustate otsuse edasi kaevata.
Maksimaalne karistus mida saab määrata kiirmenetlusena on rahatrahv suuruses kuni 200 trahviühikut.
Üldmenetlust tasub nõuda siis, kui kiirmenetluse käigus ei ole võimalik tuvastada kõiki väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid.
Kohtusse saab kaevata nii kiirmenetluses kui ka üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid. Kiirmenetluse puhul on kaebetähtaeg 15 päeva otsuse tegemisest.