Eestikeelne aineõpe paljudes Tallinna koolides on suur Potjomkini küla.
Tallinna linn peaks tagama kõikides koolides kvaliteetse riigikeelse õppe ja alles siis võib plaanida, et sinna läheksid õppima eesti kodukeelega lapsed. Kui Keskerakond tõepoolest hakkab suunama eesti emakeelega lapsi koolidesse, kus üle poole õpetajaist ei oska riigikeelt, on lapsevanematel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tallinna linna vastu kohtusse.
Ühtegi sellist kooli ei tea
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus saada eestikeelset haridust (§ 37 lg 3), samas ka säilitada oma rahvuskuuluvus (§ 49). Samas peab riik tagama Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade (preambul).
Mina ei tea Tallinnas ühtegi endist venekeelset kooli, kus praegu oleks tagatud riigikeelne õpe sellisel tasemel, et see sobiks eesti emakeelega lastele, kellel on eesmärk säilitada oma rahvuskuuluvus.
Keelekümblus on küll hea programm, aga oma didaktiliste omaduste poolest sobib see üksnes eesti keelest erineva kodukeelega lastele. Valitsuse kavandatud haridusreformi tulemusel muutuvad küll kõik koolid tasapisi eestikeelseteks, aga see võtab kahjuks veel kõvasti aega.
Aastatepikkune vastutöö
Keskerakonna, Vene saatkonna ja fondi Russki mir aastatepikkuse vastutöötamise tagajärjel koolide ettevalmistamiseks eestikeelsele haridusele üleminekuks ei oldud seni väga palju tehtud. Eestikeelne aineõpe paljudes Tallinna koolides on suur Potjomkini küla.
Kõik gümnaasiumid on paberite järgi eestikeelsed, aga keeleamet tuvastas 2021. aastal kontrolli käigus Tallinnas 565 haridustöötajat, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele, neist 438 isikut ei osanud keelt isegi B2 tasemel. Sellistes tingimustes on võimatu rääkida, et nendes koolides on tagatud eestikeelne õppekeskkond, mis tagab lastele haridusega seotud põhiõigused.
Kui vaidlus jõuab kohtusaali, siis arvesse lähevad mitte Kõlvarti ja Kante aruanded, mille järgi eesti keelega Tallinna koolides kõik on kõige paremas korras, vaid hinnatakse tegelikku olukorda. Seda, mis keeles õpetaja klassis reaalselt räägib, mis keeles toimub kooliväline tegevus, kas õpilastel on tagatud kogu info eesti keeles ja nii edasi.
Mõistagi peavad eesti koolis kõik õpetajad oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel.
Kui konkreetne kool sellistele tingimustele ei vasta, ei tohi vanemate nõusolekuta sinna lapsi lihtsalt panna. Kui seda tehakse, tuleb kohe pöörduda halduskohtusse. Kusjuures ma soovin eraldi rõhutada, et õigus eestikeelsele haridusele on igaühel, mitte ainult etnilisel eestlasel ja see õigus ei sõltu isegi lapse kodukeelest.
Poliitilist tahet ei ole
Sellest johtuvalt tõuseb kohe teine kunstlikult tekitatud probleem, kus Tallinna linnavalitsuse sabotaaž tundub mulle isegi veel küünilisem.
Aina rohkem muukeelseid lapsevanemaid on teadvustanud, et venekeelses keskkoolis head haridust ei saa. Nii nad suunavad oma lapsi eesti koolidesse. Kõik on muidugi õige ja tore, ainult see laviin eeldab teatud lisatuge koolidele ja ettevalmistust.
Kuid Tallinna linn ei tule nendele koolidele appi, kes seisavad silmitsi õpilastega, kelle keeleoskus on liiga nõrk, et tulla toime eestikeelse õppekavaga eestikeelses õppekeskkonnas.
See on samuti õigusvastane, ainult seda probleemi ei ole võimalik lahendada kohtus sama kiiresti ja lihtsalt.
Igas kooliastmes on tänapäeval terve hulk õpilasi, kellele oleks vaja pakkuda keeletuge, et nad kiiresti eesti keele selgeks saaksid ja klassis koos teistega edukalt koostööd võiksid teha. See eeldab koolipidaja ehk linna suuri pingutusi ja ressursse. Ning siin on vaja poliitilist tahet.
Selge, et praegusel linnavalitsusel sellist poliitilist tahet ei ole.
Aga valimised ei ole ka väga kaugel.