Minu meelest tegi Märt Avandi väga hästi, et rääkis avalikult oma uimasti- ja alkoholisõltuvusest, sest see aitab kaasa meil ühiskonnana üle saada kasvõi väikesel määral narkomaanide stigmatiseerimisest.
Sõltuvusega inimesi on meie kõrval väga palju. Nad vajavad abi, aga pahatihti ei julge abi küsida, sest kardavad hukkamõistu. Ma olen kohanud isegi inimest, kes pelgas oma perearsti juurde minna, sest tajus, et kuna tema tervisemured on kõik kinni tema liigses alkoholilembuses, siis arst ei soovi üldse tema peale ressursse raisata ja annab lihtsalt üleolevalt vastuse: „ära enam joo!“
Ma südamest loodan, et see isik eksib ja perearstid valdavas enamuses saavad aru, et alkoholism ja uimastisõltuvus on haigused, mis samamoodi vajavad ravi. Aga täiesti põhjendamatu see kartus siiski ei ole, sest patsiendid tajuvad teravalt halba suhtumist isegi vaimse tervise häiretesse, nagu depressioon vms.
Näiteks, PERH-i psühhiaatriakliiniku konverentsil esitleti mõni aasta tagasi uuringut, mille kohaselt depressiooniga silmitsi olevad Eesti noored tunnistasid, et puutusid eitava suhtumisega kokku nii pereringis, sõprade seas, kui ka tervishoiutöötajatega suheldes.
Muidugi tunnistan, et sõltuvustes, erinevalt depressioonist, on inimene tihti ise süüdi, isegi kui see on tekkinud kohutavate elusündmuste mõjul. Aga kui keegi satub auto alla, sest ületas teed punase tulega, ei tähenda see ju seda, et ta ei vääri abi, ravi ja empaatiat.
Uimastisõltuvusega on meil eriti kehvad lood, sest ravimise ja abi andmise asemel on riigi fookuses „rahva tervise kaitsmine“ karistamise kaudu, mis on minu meelest täiesti jabur meede. Uimastite tarvitamist tuleks vastupidi dekriminaliseerida (karistada ainult narkootikumide ebaseadusliku levitamise eest) ja julgustada seeläbi inimesi otsima abi sõltuvusest vabanemiseks.
Märt Avandi lugu aitab meil kõigil mõista, et alkoholism ja narkomaania võivad tekkida ka näiliselt väga edukatel ja oma eluga hästi toime tulevatel inimestel. Sellest rääkimine vajab väga palju julgust ja vägevat sisemist ressurssi, eriti avaliku elu tegelase puhul.
Värsked kommentaarid