Tunnustan riigipead, et vaatamata valimisaastale ta puudutas seda tundlikku teemat ja ütles selgelt ning ilma keerutamata välja, kus on praegu meie kõige suurem kitsaskoht lõimumisvaldkonnas. See on, et kaugeltki mitte kõikidega, kes siin koolis käinud, ei ole võimalik eesti keeles rääkida.
Kuid takistuseks ei pruugi siin olla vaid teistsuguse kultuuri- ja keeletaustaga kaasmaalaste raskused selle mõistmiseks, vaid ka poliitiline valmisolek muukeelseid lapsi eesti koolidesse vastu võtta.
Selle aususe eest president populistidelt punkte paraku ei saa. Eestis oma vaenulikku mõjutustegevust taas alustanud portaal Sputnik juba vahendab Yana Toomi sõnu, kes nimetas presidendi sõnavõttu piinlikuks. Veel teinegi löök tuleb kindlasti paremradikaalide poolt, kes räägivad, et muu emakeelega lapsed ohustavad eesti kooli ja neid tuleb sellest eemal hoida.
Saan aru, et mõlemal leeril on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – ei ole võimalik viia muu emakeelega lapsi metsa, et nad seal kõik edukalt lõimuksid ja tuleksid eesti ühiskonda tagasi laitmatu keeleoskusega ja eestimeelsete väärtustega.
Edukas lõimumine ei toimu koolis, kus isegi koolijuht ei räägi eesti keelt. See on parimal juhul pokazuhha, aga ka selge signaal sihtrühmale, et eesti keele oskust tegelikult ei nõuta ning varjatud kakskeelsus toimib edukalt edasi.
President kutsus pakkuma kõigile siin kasvavatele lastele sissevaadet eesti keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks. See on tegelikult kogu ühiskonna, aga eelkõige just haridussüsteemi ülesanne. See on lausa kooli kohustus, mis tuleneb otse seadusest.
Ja seda ei peaks kartma, see on tegelikult üks väga tore väljakutse, mis rikastab mõlemaid pooli. Ja koolides valmisolek selleks on täiesti olemas, vaadaku kasvõi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näidet.
Kes ütles, et me Tallinnas ja Narvas sellega hakkama ei saa?