Tartu Ülikooli Narva kolledži uuring kinnitas seda, mida kõik lõimumispraktikud rääkisid juba aastaid: kõige parem viis lahendada keeleprobleemi hariduses on panna eesti ja vene õpilasi koos õppima. Ja mida varem, seda parem – soovitavalt juba lasteaiast.Mulle väga meeldib liitgümnaasiumide lööklause: kaks keelt – üks süda. Sama loogika järgi võiksid tulevikus liituda ka põhikoolid, et segregatsioon hariduses kaoks meil lõplikult.Liitkoolid aitavad ometi mitte ainult õpilaste, vaid ka lapsevanemate ja õpetajate lõimumisele. Ida-Virumaal said meie kaasmaalased sellest aru juba ammu, seetõttu hääletaski lausa 80% Narva koolinoori osalise eestikeelse hariduse poolt, hüljates minister Mailis Repsi ettepanekut saada poliitilise keeleerandi.Piduriks on TallinnAga Tallinnas, kõige suuremas ja rikkamas omavalitsuses ei ole endiselt ühtegi liitgümnaasiumi. Kõlvart, Toom ja Stalnuhhin käivad mööda vene koole nagu kangur, kokk ja Baabarihha Tsaar-Saltaani muinasjutust – panevad südamele, et nad eesti keele omaksvõtmisega liiga agarad ei oleks. Enamgi veel, haridusministeerium annab osalisest eestikeelsest aineõppest loobumise eest isegi raha! Ja erinevalt Narvast, Tallinnas leidus kaks kooli, kes olid kohe nõus selles “eksperimendis” osalema.Pealinnas toimuv on absurdsuse tipp, seda tuleb lõpetada. Lasnamäel ei ole vaja eraldi eesti ja vene kooli. Ühes linnaosas, ühes trepikojas elavad lapsed peavad koos koolis käima, nad peavad teineteist tundma.
Värsked kommentaarid